korter versus lambi panek

Nii, et nüüd on siis korter käes peale viiendat katset, kuid nüüdki veel osa töid tegemata!!
Aga ikka mega tunne on midagi päris oma omada, istud oma põranda peal ja imetled aknast avanevat vaadet. Ma saan nii isegi kõrguse kartusest üle. Päeval saab vaadata lennukite õhkutõusmisi ja sinikaelpartide mehkeldamist ning õhtul imetleda öise linna sära. Vägev!
Aga samas pimedas korteris on igav istuda, niiet lampi oleks vaja lakke-see on mul täielik kinnisidee, aga tuleb välja, et lambipanijaid ei leia kuskilt....mõned on viisakalt keeldunud ja R. (laenatud sõbrannalt lühend, see ei tähenda seda, et me ühte meest jagaks, aga lühend on paratamatult sama:) soovitas mul kruvikeerja osta ja lamp ise lakke kruvida, st et ma ise peaksin ühendama lambi vooluvõrku.

Tule taevas appi!!! Mille jaoks siis mehed on? Kui ma pean meestetöid ka ise tegema...
Nojaa, üks mees oli nõus, aga tema oli viimaste andmete järgi Venemaal....

Niiet, tere tulemast romantikaõhtud küünlavalgel uues kodus!