kummaline kojutulek

Täna ei olnud tuju minna ratsutama, kohvitasin hoopis ema juures. Ja nüüd bussi pealt maha saades ja sammud koju seades, kohtasin tee peal rebast, oli teine välja karanud maja tagant padrikust. No jäin kohe tükiks ajaks seisma, ei julgenud kohe ta poole astudagi, rebane vist mõtles sama. Nii me siis tükk aega mõõtsime teineteist pilkudega, ei julgenud ma tõesti tema poole astuda, äkki on marutaudis, äkki kargab jalga kinni?
Kuigi majasisest foorumit lugedes on teised majaelanikud ka kirjeldanud, et on rebast siinkandis liikumas näinud. Elan ikka metsa sees:) Aga igatahes sai rebasel enne mind mõõt täis ja otsustas ta võpsikusse tagasi pöörduda. Kummalisest tõttvaatamisest veel toibumata, vaatasin kõrvale, et kes minu kõrvale on hiilinud-tuletõrjeauto nimelt. Sõna otses mõttes hiilis, kuigi vilkurid välkusid ning mul tekkis juba kahtlus ega mina ei põle, suure sisemise leegiga..kummaline ja hämmastav igatahes.