ülikooli lõpetamine

Naaseks ka kirjandusmaastikule, kuna nagunii on töökohustuste hulka tulnud pikk jutuveeretamine kirjapildis, seega oleks vaja kirjutamisoskused tolmu alt välja pühkida.

Eile nägin ma Eestimaad....
Ehk siis sõit Tallinn-Tartu-Tallinn liinil, seekord autoga, niiet pissipeatusi oli ka ikka võimalik teha. Autojuht muidugi kurjustas, et ühel on külm, teisel on liiga palav, ei jõua kuidagi kõigi meelejärel olla. Ilm oli ilus. Sai arutatud teetööliste raske elu üle, neid oli tõeliselt palju Vaidas ringi siblimas. Isegi jõudsin märgata üht blondiini, keset kruusahunnikuid, niiet meeste peale on ikka mõeldud, silmailu oli olemas. Isegi meie auto oleks kurvist välja lennanud, selline silmipimestav iludus oli.
Muidugi sai järjekordselt vaieldud, mis kasvab põldude peal, no kapsas, peet pakkusin mina..., eeiei vaieldi vastu, nii tihedalt ei istutata kapsast ega peeti. No lõpuks jõudsime kompromissini, et tegemist ei ole teraviljaga, vaid ikka mingi suurleheline istik.

Jõudes lõunaks Lõunasse, oli kohe vaja minna Lõunakeskusse shoppama. Hämmastav kui rahulik seal kõik oli, lihtsalt selline vaikne chill. Müüjad uimlesid leti taga ja olid ütlemata rahulikud, kuigi meie nagu tõeline itaalia perekond leti taga vaidlesime, mida võtta ja mida jätta.

Oo, ma sain demonstreerida oma Tartu teadmisi, et kus tänavalt tuleb pöörata ja kuidas saame me õigele tänavale. Nagu tõeline giid, tutvustasin ka vaatamisväärsusi, siin on kaltsukas kus shoppamas käin ja siin on pesa, kus ööbinud olen;)

Väga edukalt jõudsime vajaliku kollase majani minu juhendamisel. E. siis nüüd selgub põhjus, miks oli vaja Tartusse minna-vend lõpetas ülikooli ja oli ju vaja kohal olla. Isegi töölt sain ära, põhjendusel, et perekondlik sündmus.
Lõpetamine toimus Toomemäel ajaloomuuseumis, kuna Bakalaurse kraadi ikka ei väärtustata, tõeline tarkpea on alles magister. Seepärast mulle see süsteem ei meeldigi, niiet mul veel vedas, sain oma hariduse kätte 4-aastaga. Ja seda väärtustatakse rohkem. Sest aktuselt jäigi kõrvu, et see haridus,mis te saite on alles vundament, selle peale tuleb hakata laduma müüri.
Ruumid olid kitsad, niiet ainult 2 inimest sai saali otse lives jälgima, mina isaga pidin piirduma kaamera vahendusel kohvikust jälgimisega. Aga ka kohvik oli rahvast täis, kuigi meie isaga olime tõelised Eesti kodanikud, et kui hümn hakkas kõlama, tahtsime ka ikka püsti tõusta, kuigi teistel oli arusaam, et kui nagunii nö telekast jälgid, siis seda pole vaja, egas kodus ju ka ei tõuse.
Lõpetasid siis ajakirjanikud ja PR tegelased. Kohal oli ka tööandajate esindajad, üks tips ajaski naljakat juttu, tahtis öelda vist, et tulge tööle suhtekorraldusfirmadesse, aga see kutse oli justkui kelkimine, et kuidas tema oli arutanud MSNs ministrinõunikuga, et oma alal spetsialiste pole, lõpetavad küll, aga justkui kaovad kuhugi mujale.
Aktus läbi, järgnes väljas pildisessioon, lilled ja kalli sai ka tehtud. Pärast oli ka bankett, ma jäin huviga diplomit jälgima, mis oli puha A ja B-sid täis, sekka ka mõni C. Nt seksuaalkasvatus:), ja nii ma toidu rabamisest ilma jäingi.
Aga pärast oma perega käisime söömas ja kohvitasime-koogitasime kodus.
Et, mis siis lõpetajast edasi saab, tõmbab juba poolteist nädala pärast sõdurisaapad jalga:)